Classic Backgammon Lauamäng

Printworks Market Classic Backgammon on lõbus lauamäng, mis avaneb raamatuna ja sel on plastikust mängunupud. Mängu pinnale on paigaldatud õhuke akrüülkiht tehes selle silmapaistvaks kohvilaua aksessuaariks. Kaasas on hõlpsasti loetavad juhised inglise, prantsuse ja saksa keeles. Soovitatav kuni neljale mängijale ja vanuses 5+

Detailid: Laius 22cm, Kõrgus 30,5cm, Sügavus 4,5cm, Kaal 0,8kg

Kuidas mängida backgammonit?

Backgammon on lauamäng, mida mängitakse kahekesi. Mängu eesmärgiks on viia kõik oma kivid oma koduväljale ja siis hakata neid laualt ära korjama. Laual on märgitud 24 kitsast kolmnurka, mida nimetatakse pesadeks. Pesade värvus vaheldub ning nad on jagatud nelja veerandisse – kuus pesa igas veerandis

1. Veerandeid võib nimetada mängija koduväljaks (inner table) ja välisväljaks (outer table) ning vastase kodu- ja välisväljaks. Kodu- ja välisväljad on eraldatud põikpuuga (bar), mis asub laua keskel ja mida nimetatakse vanglaks.
2. Mängija koduväljaku kõige välimine kolmnurk on 24 punkti temale, vastasmängijale aga 1 punkt.
3. Igal mängijal on 15 ühte värvi nuppu, mida nimetatakse kivideks. Esmane kivide jaotus on järgnev:

• Kaks kivi kummagi mängija 24 punkti peal
• Viis kivi kummagi mängija 13 punkti peal
• Kolm kivi kummagi mängija 8 punkti peal
• Viis kivi kummagi mängija kuue punkti peal

4. Mõlemal mängijal on oma paar täringuid. Mängus läheb vaja veel ka eritäringut ehk duubelduskuubikut, numbritega 2, 4, 8, 16, 32 ja 64, mida kasutatakse mängus oleva panuse (punktid, mille peale mängitakse) jälgimiseks.
5. Mängu alustamiseks veeretab kumbki mängija ühe täringu, mille järgi otsustatakse, kes alustab mängu ja käib esimesena.
6. Juhul, kui mõlemad mängijad veeretavad ühesuguse numbri, siis nad jätkavad veeretamist ühe täringuga nii kaua, kuni lauale kukuvad erinevad numbrid.
7. Mängija, kes veeretas suurima numbri, alustab mängu ja käib esimesena, kasutades mõlema mängija täringu numbreid.
8. Pärast esimest käiku veeretavad mängijad täringuid kahekaupa ja kordamööda.
9. Täringutega veeretatud numbrid näitavad, mitu sammu mängija saab käia oma kividega. Kividega käimisel kehtivad reeglid:

-Kivi saab käia ainult avatud pesale – pesale, mis ei ole blokeeritud kahe või enama vastase kiviga;

-Kahe täringu numbrid tähendavad kahte eraldi käiku, (üks samm on üks pesa). Näiteks kui veeretati 3 ja 5, siis saab liikuda ühe oma kiviga 3 sammu ja teisega 5 või ainult ühe kiviga kokku 8 sammu, kuid vahepeatuse koht, kas siis 3 või 5 sammu koht peab olema avatud;

-Mängija, kes veeretab täringutega duubli (samad silmad mõlemal täringul), saab käia topelt veeretatud numbrid. Veeretades 5 ja 5, saab mängija käimisel kasutada nelja 5 ja ta võib käia suvalise kombinatsiooni, mis on kooskõlas käimisreeglitega;

– Mängija on kohustatud käima mõlemad numbrid, mis ta täringutega veeretas (või neli numbrit duubli veeretamise korral), kui see on reeglitega vastavuses. Kui ainult üks number on käidav, siis tuleb käia selle numbriga. Kui on võimalik ükskõik kumb number käia, aga mitte mõlemad, siis peab mängija käima suurema silmade arvu. Kui kumbagi numbrit ei ole võimalik käia, siis mängija jätab oma käigukorra vahele. Kui veeretati duubel ja pole võimalik kasutada kõiki nelja numbrit, peab mängija kasutama neid niipalju, kui võimalik.

10. Ükskõik kumba värvi üksikut kivi pesas nimetatakse lahtiseks. Kui vastasvärvi kivi satub pesasse, kus on lahtine kivi, loetakse see kivi laualt lööduks ja asetatakse vanglasse.
11. Kui mängijal on üks või rohkem kive vanglas, on tema esmane kohustus nende kividega vastase koduväljal lauale tulla. Kivi tuuakse lauale, asetades ta veeretatud täringusilmadele vastavasse pessa (alustades lugemist vastase koduvälja välimisest äärest). Kui mängija veeretas näiteks 4 ja 6, siis võib ta lauale tulla vastasmängija neljandasse või kuuendasse pessa, tingimusel, et see pesa on avatud.
12. Kui kumbki täringusilmadele vastav pesa ei ole avatud, kaotab mängija oma käigu. Kui mängija saab lauale tuua mõne, kuid mitte kõiki vanglas olevaid kive, siis peab ta neid lauale tooma niipalju, kui võimalik ja seejärel läheb käigu kord üle vastasele.
13. Kui kõik mängija kivid on vanglast lauale toodud, ja tal on veel vabasid silmasid, peab ta neid kasutama, liigutades kas laualetoodud nuppu või mõnda teist oma nuppu.
14. Kui on liigutud kõigi oma viieteistkümne kiviga oma koduväljale, võib alustada laualt ära korjamist. Mängija korjab laualt ära kivi, mis asub visatud täringusilmadele vastavas pesas ja eemaldab selle laualt.
15. Visates näiteks täringuga kuus silma, eemaldab mängija laualt kivi, mis asub kuuendas pesas. Kui täringusilmale vastavas pesas ei ole ühtki kivi, peab mängija sooritama reeglitepärase käigu, liigutades edasi kivi mõnest suurema väärtusega pesast. Kui aga suurema väärtusega pesas ka ei ole ühtegi kivi, siis peab mängija laualt ära korjama kivi oma suurimalt allesolevast kivi(de)ga pesast.
16. Mängija ei ole kohustatud oma kivi laualt ära korjama, kui ta saab teha mõne muu reeglitepärase käigu (näiteks liigutada kivi edasi). Selleks et kive laualt ära korjata, peavad mängija kõik veel mängus olevad kivid olema oma koduväljal – kui laualt ära korjamise käigus mõni mängija kividest lüüakse vanglasse, peab ta sellega esmalt uuesti oma koduväljale jõudma ja alles seejärel saab ta laualt ära korjamist jätkata.
17. Backgammonit mängitakse eelnevalt kokkulepitud panusega (punkti väärtusega). Iga mäng algab ühepunktilisena. Kui mängija mängu käigus näeb, et tal on piisav eduseis, võib ta välja pakkuda võimaluse panuste kahekordistamiseks – duubeldamiseks. Selline võimalus on mängijal ainult oma käigu ajal, enne täringute veeretamist.
18. Mängija, kellele panuste kahekordistamist pakutakse, võib sellest keelduda, kaotades sellega ühepunktilise panuse. Vastasel korral ta nõustub panuste kahekordistamisega ja mäng käib edasi topelt panustele. Numbrid kuubikul aitavad meeles pidada panuseid, mis hetkel on tehtud.
19. Duubeldamise vastu võtnud mängija saab endale kuubiku (eritäringu) ehk nüüdsest on ta kuubiku valdaja, see tähendab, et ainult tema võib teha järgmise ettepaneku panuste kahekordistamiseks. Üksteisele järgnevaid duubeldamisi nimetatakse korduvduubliteks. Kui mängija, kellele pakutakse korduvduublit, keeldub sellest, siis kaotab ta mängu nende punktide arvuga, mis oli kuubikul enne, kui talle korduvduublit pakuti.
20. Kui kaotanud mängija on mängu lõpuks laualt ära korjanud vähemalt ühe oma kivi, siis kaotab ta mängu nii mitme punktiga, kui näitab duubelduskuubik (ühe punktiga, kui mängu käigus ei ole vastu võetud ühtki duubeldust).
21. Kui kaotanud mängija ei ole aga laualt ära korjanud ühtki oma nuppu, siis loetakse seda gammoniks ja ta kaotab duubelduskuubiku väärtuse kahekordselt. Kui kaotaja ei ole laualt ära korjanud ühtki oma kivi ja tal on kas vanglas või vastase koduväljal mõni oma kivi, siis loetakse seda backgammoniks ja ta kaotab duubelduskuubiku väärtuse kolmekordselt.